I. Võimalike varjatud ohtude tuvastamine jaotuskapis
Jaotuskapi sees olev elektrisüsteem on keeruline, igal komponendil on erinevad omadused. Järgmised põhipunktid tuleb selgelt määratleda:
Lahtised kontaktid:{0}}pikaajaline kasutamine võib kergesti viia klemmid ja kontaktori liigendid lahti, suurendades kontakti takistust ja tekitades ülekuumenemist või isegi sädemeid. Tihedust tuleks regulaarselt kontrollida momentvõtmega, temperatuuri jälgida infrapuna termokaameraga. Kõik ebatavalised levialad tuleks viivitamatult kõrvaldada.
Kaabli korrastamata paigutus: kaabli vale paigutus võib põhjustada halva soojuse hajumise või isolatsiooni kulumise, põhjustades lühiseid või maandusvigu. Kaablid peavad olema korralikult paigutatud, vastastikuse hõõrdumise vältimiseks kinnitatud kaablisidemetega ning nende isolatsiooni seisukorda tuleks regulaarselt kontrollida.
Sobimatu kaitselüliti võimsus: ebapiisav võimsus põhjustab sagedasi väljalülitusi, samas kui liigne võimsus muudab kaitselüliti ebatõhusaks. Kaitselüliti võimsus tuleks õigesti valida vastavalt koormusvoolule ja kaitselüliti vananemist tuleks regulaarselt kontrollida ja õigeaegselt vahetada.
Siini oksüdatsioon: Õhuga kokkupuutuvad siinid on altid oksüdeerumisele, suurendades kontakttakistust ja põhjustades ülekuumenemist või isegi läbipõlemist. Siiniühenduste oksüdatsiooniseisundit tuleb regulaarselt kontrollida ja kasutada -oksüdatsiooni juhtivat määret.
II. Ettevaatust kolme peamise varjatud ohu eest jaotuskappide töös
Jaotuskappide töötamise ajal peaksid elektrikud olema eriti valvsad järgmiste kolme tüüpi varjatud ohtude suhtes:
Ülekuumenemine: Ebatavaliselt kõrged temperatuurid liigenditel, siinidel või kaitselülitite pindadel võivad põhjustada isolatsiooni vananemist, tulekahjusid jne. Temperatuurijaotuse kontrollimiseks tuleks jaotuskappi regulaarselt infrapuna-termokaameraga skannida ning kappi tuleb hoida puhtana, et tagada hea soojuse hajumine.
Niiskus ja isolatsioonihäired: niiskes keskkonnas tekib veeauru kondenseerumine, mis vähendab isolatsiooni jõudlust ja võib põhjustada lühiseid või maandusvigu. Jaotuskapi uste tihendite terviklikkust tuleks kontrollida ja asetada kuivatusaineid või kütteseadmeid, et kapp kuivaks jääks.
Elektrikaar ja tühjenemine: halb kontakt või vananenud juhtmestik võib põhjustada elektrikaare teket, sädemeid ja kõrgeid temperatuure, mis võivad põhjustada liigeste põlemist või isegi tulekahjusid. Tühjenemisnähtuste kontrollimiseks tuleks kasutada kaaredetektorit ja lahtised liigendid tuleb kiiresti pingutada või välja vahetada.
III. Jaotuskappide kasutamise "põhioskuste" omandamine
Elektrikud peavad jaotuskappide kasutamisel valdama järgmisi "põhioskusi", et vältida töövigu:
Toite väljalülitamine, pinge testimine ja maandus: esmalt tuleb toide välja lülitada. Kasutage professionaalset pingetestrit, et enne jätkamist pinget ükshaaval kontrollida, et veenduda, et elektrit pole. Kõrge-pingekeskkondades paigaldage maandusjuhe, et tagada voolu tühjendustee väärkasutamise korral.
Ühe-käe tööpõhimõte: järgige rangelt ühe-käe tööpõhimõtet, et vältida vooluahela tekkimist, kui puudutate seadet üheaegselt mõlema käega, mis võib põhjustada elektrilöögi.
Ohutu kauguse hoidmine: hoidke ohutut kaugust vähemalt 1 meeter (kõrgepingeseadmete puhul). Vältige ka otsest kokkupuudet madalpingeseadmete-kattamata osadega.
IV. Igapäevase hoolduse "kuldreeglid".
Jaotuskapi hooldamine on probleemide ennetamise võtmeks. Elektrikud peaksid järgima neid "kuldreegleid":
"Kolme{0}}etapiline" ülevaatus: plaanitud kontrollid, määratletud üksused ja meetodid. Kontrollige toimimist iga päev ja tehke iga kvartaalne põhjalik remont; kontrollige lüliteid, klemme, siinid, kaableid ja maandusseadmeid; kasutage probleemide tõrkeotsinguks meetodit „vaata, nuusuta, küsi ja tunne”.
Keskkonnajuhtimine: Säilitage jaotusruumis ventilatsioon, et kõrge temperatuur või niiskus ei mõjutaks seadmete tööd; tulekahjude vältimiseks vältige prahi või tolmu kogunemist.
Andmed ja kokkuvõtted: pärast iga hooldust pidage hooldusregistrit, märkides üles probleemi asukoha, käsitlemismeetodi ja tulemuse; tehke korrapäraselt kokkuvõte levinud veapunktidest, et luua "lõksude vältimise loend".
V. Nõuanded põhiliste elektrikute lõksude vältimiseks
Olge valvas: eeldage alati, et seadmed on pingestatud ja töötage eriti ettevaatlikult.
"Aeglane ja aeglane on kiire": ärge kiirustage; kontrollige ja kinnitage iga sammu õigsust.
Õppige uusi teadmisi: intelligentsete jaotuskappide laialdase kasutamisega on intelligentsete seadmete kasutamise ja hooldamise õppimine muutunud kohustuslikuks kursuseks.
VI. Elektrikatkestus, pinge testimine ja maandus: kolm sammu elektritööde ohutuseni
Elektritöödel on ohutus alati esmatähtis. Töötajate isikliku ohutuse ja elektriseadmete normaalse töö tagamiseks kasutatakse laialdaselt kolme-etapilist ohutusprotseduuri, milleks on elektrikatkestus, pinge testimine ja maandus. Selles artiklis kirjeldatakse üksikasjalikult nende kolme etapi tähtsust ja nende rakendamismeetodeid.
1. Elektrikatkestus: töökeskkonna absoluutse ohutuse tagamine
Elektrikatkestus on esimene ja kõige olulisem samm elektritööde{0}}kolmeetapilises ohutusprotseduuris. Enne elektriseadmetega seotud hooldus-, remondi- või paigaldustööde tegemist tuleb asjakohane toiteallikas lahti ühendada, et vältida voolu voolamist läbi seadmete või liinide ja vigastuste tekitamist personalile või tõsiste tagajärgede (nt seadmete kahjustumine või tulekahju) tekkimist.
Elektrikatkestustoiminguid peaksid tegema kvalifitseeritud spetsialistid ja rangelt järgima ohutusprotseduure. Enne elektrikatkestust tuleks voolukatkestuse ulatus kinnitada, et see ei mõjutaks muude oluliste seadmete või piirkondade normaalset tööd. Samal ajal tuleks usaldusväärse voolukatkestuse tagamiseks kasutada spetsiaalseid elektrikatkestustööriistu, nagu kaitselülitid ja lahtiühendamislülitid.
2. Pinge testimine: seadmete pingevaba-kinnitamine ja isikliku ohutuse tagamine
Isegi pärast voolukatkestust, kuigi toiteallikas on katkenud, on pinge testimine siiski vajalik, et veenduda, et seade on tõesti pingevaba. Selle põhjuseks on asjaolu, et tegelikus töös võib esineda olukordi, kus toiteallikas ei katke täielikult vale töö, seadme rikke või muude põhjuste tõttu.
Kasutada tuleks spetsiaalseid pingetestimise tööriistu, nagu pingetesti pliiatsid või pingetestipulgad. Pingetestimise ajal tuleks pingetestrit esmalt puudutada teadaoleva pingestatud seadmega, et kontrollida selle normaalset toimimist. Seejärel tuleks hooldust vajavate seadmete pinget testida ja järgmise sammu saab teha alles pärast seda, kui olete veendunud, et see on pingevaba.
3. Maandus: ohutu maanduse loomine juhusliku elektrilöögi vältimiseks
Maandus on viimane ja kõige olulisem samm elektritööde{0}}kolmeetapilises ohutusprotseduuris. Maanduse eesmärk on ühendada seadmete või liinide metallkorpus või raam maandusega, moodustades potentsiaaliühtlustuskeha, vältides sellega seadme lekkest või indutseeritud pingest põhjustatud juhuslikke elektrilöögiõnnetusi.
Kasutada tuleks spetsiaalseid maandusjuhtmeid ning nende ristlõige ja pikkus peavad vastama ohutuseeskirjade nõuetele. Enne maandusjuhtme paigaldamist kontrollige selle terviklikkust, veendumaks, et sellel pole kahjustusi, roostet ega muid defekte. Seejärel ühendage maandusjuhtme üks ots kindlalt seadme maandusklemmiga ja teine ots maanduse või maandusvõrguga.
Maandusprotsessi ajal pöörake tähelepanu järgmisele:
Enne maandusjuhtme paigaldamist kontrollige pinget, et veenduda, et seadmed on{0}}pingest välja lülitatud.
Kaks inimest peaksid töötama koos, üks opereerima ja üks juhendama.
Maandusjuhtme paigaldamisel ühendage esmalt maandusklemm, seejärel seadme klemm; selle eemaldamisel toimige vastupidiselt: esmalt eemaldage seadme klemm, seejärel maandusklemm.
Elektrilöögi vältimiseks kasutage maandusjuhtme paigaldamisel isoleeritud kindaid ja isoleeritud vardaid ning muid ohutustööriistu.
